Edukad koostööprojektid
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab Eesti Energia rakendusuuringut „Elektriseadmete optimeerimine ja tarbijate energiahinna vähendamine tuleviku energiasüsteemis“
Projekti tulemused võimaldavad Eesti Energial arendada juhitavate seadmetega klientidele terviklikku seadmete juhtimise teenust, mis hoiab nende elektriarved võimalikult madalatena ning integreerida juhitavate seadmete ja tarbijate prognoosmudelid oma energiakauplemise strateegiaga. Projekti eesmärk on luua prognoosimudelid, mis võtaksid arvesse Balti regiooni eripärasid, nagu elektri- ja reguleerimisturgude hinnad, ilmastiku andmed ja tarbijate harjumused. Valmivat prognoosimudelit saab kasutada energia hindade kujundamise strateegias erinevatel turgudel.
See teadus- ja arendusprojekt, numbriga RE.5.04.24- 0564, on saanud toetust 660 751,75 eurot.
Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas 2023. aastal Eesti Energia ja Enefit Green´i taotlust „Energiasalvestuse pilootprojekt Purtse tuule- ja päikeseenergia hübriidpargi juures“
Pilootprojekt tuleneb tänastest energiavaldkonna väljakutsetest ja võimalustest - elektrifitseerimine ja taastuvenergia kasutus, süsinikuneutraalse elukorralduseni jõudmiseks vajab Eesti kordades rohkem taastuvenergiat. Kuna aga tuule- ja päikeseenergia tootmine on juhtimatu protsess ja sõltub ilmastiku oludest tootmisseadme alas, siis näeme, et koduturgudel tekib vajadus tasakaalustava juhitava tootmise või suuremahulise salvestusvõimekuse järele.
Energiasalvesti pilootprojekti tulemusena valmib Purtse tuule- ja päikese hübriidparki 4MW/8MWh akusalvesti, sellega suurendame taastuvast energiast toodetud ja salvestatud elektrienergia kasutuselevõttu ning suureneb seeläbi taastuvenergia osatähtsus elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega.
Ainulaadse lahendusena rajab Enefit Green Eestis Lüganuse vallas tuule ja päikese hübriidpargi. 21 MW tuule ja 32 MW päikesepark ehitatakse välja samaaegselt. Elektri tarbijani viimiseks kasutatakse samu seadmeid, alajaama ja ühendust. Samuti kasutab hübriidpark tuulest ja päikesest toodetud elektri võrku andmiseks ühte liitumisvõimsust. Selline lahendus on mõistlik, kuna tuulest saab kõige rohkem elektrit toota sügisest kevadeni, päikesest aga just kevadest ja sügiseni. See tähendab, et kahe jaama peale kokku on elektri toodang aasta lõikes ühtlasem ning piiratud võrguressurssi kasutatakse paremini ära.
Käesolev projekt, numbriga 20.4.03.23-0060, on saanud toetust 1 000 000 eurot. Projektil on oluline roll kontserni strateegia ellu viimisel, kuna see toetab nii Eesti Energia kui ka Enefit Green´i teekonda süsinikuneutraalse majandusmudelini.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab Eesti Energia projekti „Rakendusuuring ja protsessitehnoloogiline arendustöö Enefiti pürolüüsiprotsessi kergfraktsiooni väärindamiseks keemiatööstuse tooraineks “.
Rakendusuuringu programmi raames tehtud arendustöö põhjal planeeritakse põlevkivi pürolüüsi kergfraktsioonist keemiatööstuse tooraine tootmise tehase ehitust. See suurendab märgatavalt Enefit Poweri poolt toodetava põlevkivi pürolüüsi kergfraktsiooni lisandväärtust. Kergfraktsiooni töötlemisel saab ettevõte tulevikus toota kahte keemiatööstuse toorainet: gaasiline ja vedel tooraine.
Projekti innovatiivsus seisneb protsessiuuenduses, kuna tehases tekkivad jäätmed utiliseeritakse ja väärindatakse olemasolevas tootmises. Varasemalt pole maailmas loodud protsesse koos seda toetava tehnoloogilise lahendusega põlevkivi pürolüüsi kergfraktsiooni töötlemiseks keemiatööstuse tooraineteks, mis muuhulgas võimaldaks utiliseerida ja väärindada kõiki tekkivaid jääkained olemasolevates tootmisseadmetes. Samuti on tänu projektile võimalik vältida täna toimuvat poolkoksigaasi põletamist, mille tagajärjeks on märkimisväärne CO2 heide. Auveres valmiv toodang saaks tooraineks rahvusvahelisele plastitööstustele ja jõuaks lõpptoodetena seeläbi meie igapäevakasutusse.
See teadus- ja arendusprojekt, numbriga RE.5.04.23-0205, on saanud toetust 880 484,05 eurot.
Enefit Volt rajab eurotoetuse abiga 70 elektriautode ülikiirlaadimispunkti
Eestis ligi 200 avalikku laadijat opereeriv Enefit Volt on alustanud ettevalmistustega avada laadimisteenust ka teistel koduturgudel. Euroopa ühendamise rahastu (CEF) toel avatakse 2025. aasta lõpuks neljas riigis 35 asukohta kokku 70 ülikiiret laadijat. Laadimispunktis saab olema üheaegne laadimisvõimalus korraga neljale autole ja laadijate koguvõimsus 640 kW, kus juures ühe otsiku kohta minimaalselt 150 kW.
Laadimispunktid rajatakse üle-euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) trassile Tallinnast Lõuna-Poolas asuva Krakowini, kattes muu hulgas Riia, Vilniuse ja Varssavi.
See projekt on saanud 2 000 000 eurot kaasrahastust Euroopa Liidust grandilepingu 101101639 alt ning 1 500 000 eurot kaasrahastust Euroopa Liidust grandilepingu 101137482 alt.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasustus toetab Eesti Energia projekti elektriautode laadimise optimeerimiseks elektrivõrgu sageduse tagamisel (EV-FLEX)
Eesti Energia soovib projekti tulemusena välja arendada tehnilise lahenduse ja sellele toetuva teenuse, mis võimaldaks elektriautod võtta kasutusele paindlikkusvarana ehk muuta need nutikalt elektrisüsteemi osaks ning teenida nende abil omanikele täiendavat tulu.
Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas ja kui palju on võimalik elektriautode laadimist kasutades võrgu sagedust stabiliseerida:
- Viime läbi uuringu koostöös teadus-arenduspartneriga elektrivõrgu sagedusturu hoidmise vajaduse prognoosimise ning elektriautode laadijate poolt avaldatava mõju kohta.
- Loome algoritmid laadimisgraafikute koostamiseks.
- Uurime välja, mis on vajaminevate autode arv ja üheaegsustegur 1 MW elektrienergia tarbimise ja tootmise juhtimiseks.
- Valideerime klientide väärtuspakkumist.
Projektiga panustatakse juba olemasoleva laadimisteenuse Enefit VOLT-i edasiarendusse.
Projekti toetatakse 444 094.18 euroga Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldatud riigieelarvelistest vahenditest.
Meretuulepargi tehnilise kontseptsiooni analüüs
2022. aasta lõpuks on plaanitud valmima Liivi meretuulepargi tehniliste lahenduste analüüs. Selle koostab pikaaegse kogemusega rahvusvaheline inseneritöö ja konsultatsiooniettevõtte BLIX Consultancy. Analüüsi tulemusel ei saa tuulepargi lahendus lõplikult paika, vaid pakutakse välja lahendused, mis on tehniliselt teostatavad ja ka keskkonda arvestades võimalikud. See info on oluline nii arendajatele, ametkondadele kui ka partneritele.
BLIX Consultancy analüüsib erinevate tuuleturbiinide, vundamentide, alajaamade ja vajalike maapealsete rajatiste lahendusi. Välja töötatud tehnilist lahendust kasutatakse ka keskkonnamõju hindamise sisendina.
Projekti koostamist kaasrahastab Euroopa Liit.
Eesti Energia teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetusega uuringuid Estonia vesisalvesti rajamiseks
Ida-Virumaale Estonia kaevanduse tööstusalale planeeritav vesisalvesti on mastaapne ringmajandusprojekt, mille ehitamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivikillustik ja suletud kaevanduskäigud. Jaam toimib võimsa salvestina, aidates käivitumisel tagada energiajulgeolekut ja elektrivõrgu stabiilsust.
Projekti eesmärgiks on läbi viia maa-aluste ja -pealsete rajatiste projekteerimiseks vajalikud uuringud ning teostada unikaalse objekti eelprojekteerimine.
Projekt on uuenduslik, kuna Eesti Energiale teadaolevalt pole põlevkivi või söe kaevandusi kasutatud hüdroelektrijaama veereservuaarina.
Lisaks on ainulaadne see, et pumphüdroelektrijaama survekõrguse ehk ülemise ja alumise veereservuaari vahelist kõrgust suurendatakse taaskasutades Estonia põlevkivikaevanduse mäemassi rikastamisest tekkivat aherainet.
Projekti toetatakse 584 950,00 euroga Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldatud riigieelarvelistest vahenditest.
Eesti Energia aitab muuta kolm Annelinna kortermaja energiatõhusaks
Eesti Energia paigaldab kolmele üheksakordsele Annelinna kortermajale salvestid ja elektriauto laadijad ning ühendab need paindliku energiajuhtimislahendusega, aidates muuta hooned energiatõhusaks.
Lahendused paigaldatakse osana Tartu linna juhitud projektist Open Lab, mille käigus renoveeritakse kortermajad täielikult. Renoveerimisel kasutatakse tehases eeltoodetud paneele, hoonetele paigaldatakse ka päikesejaamad, soojussalvesti, targa kodu lahendused ning korrastatakse kortermaju ümbritsev avalik ruum.
Eesti Energial on kogu projektis kolm eesmärki:
- taastuvenergia juhtimine nii, et omatarve oleks salvesti abil maksimaalne
- paigaldada 9 nutikat elektriautode laadijat
- osaleda hoonega seotud varadega paindlikkusturgudel
Innovaatiliste lahenduste potentsiaal Eestis on suur. Järgmise 30 aasta jooksul tuleb Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia järgi minimaalselt C-energiaklassini rekonstrueerida 14 000 korterelamut, neist 22% ehk üle 3000 juba aastaks 2030.
Projekti Open Lab käigus renoveeritakse Tartu kortermajad Tartu linna, Balti Uuringute Instituudi, Tartu Regiooni Energia Agentuuri, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Greni ja Eesti Energia koostöös. Projekti Open Lab (Open innovation living labs for Positive Energy Neighbourhoods) rahastatakse Euroopa Komisjoni poolt rahastatud programmist Horizon 2020, meetmest Green Deal. Projektis osalevad veel Pamplona linn Hispaanias ja Genki linn Belgias. Kogu projekti maksumus on 5,5 miljonit €, millest Eesti Energia eelarve on ca 300 000 €.
Kogu konsortsiumis on kokku 33 erinevat osapoolt, kellest seitse tegelevad Tartu Annelinna projektiga. Renoveerimine algab 2023. aastal ja lõppeb 2025. aasta lõpus. Projekti rahastusnumber on 101037080.
See projekt on saanud rahastust Euroopa Liidu Teadus- ja Innovatsiooniprogrammist Horisont 2020 grandilepingu 101037080 alt.
Eesti Energia osaleb üleeuroopalises elektriautode suurprojektis
Eesti Energia osaleb üleeuroopalises elektriautode suurprojektis, mille eesmärk on töötada välja kasutajakesksed ja innovaatilised järgmise põlvkonna laadimislahendused. Projekt algab Renault eestvedamisel 2020. aastal ning lõppeb 2023. aasta lõpus. Arendusprojekti eelarve on 19 miljonit eurot, millest Euroopa Liit katab 15 miljonit eurot. Projektis on 33 osapoolt üle Euroopa (Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Eesti, Saksamaa jt). Selle Horisont 2020 fondist toetatava projekti eesmärk on katsetada ja välja selgitada parimad võimalikud elektriautode laadimislahendused.
Eesti Energia paigaldab projekti käigus Tallinna lähipiirkonda elektriautode ülikiirlaadijad, millel on võimekus elektrivõrku stabiliseerida. Eesti Energia töötab välja laadimislahendusi elektriautode era- ja ärikasutajate jaoks, et pakkuda lihtsaid, mugavaid ja kasulikke laadimisteenuseid, mis samal ajal toetaksid ka kõrgeima võimaliku kvaliteediga elektriühendust ükskõik millises võrgu osas.
See projekt on saanud rahastust Euroopa Liidu Teadus- ja Innovatsiooniprogrammist Horisont 2020 grandilepingu 875683 alt.
Rakendusuuring väävliühendite vähendamiseks põlevkiviõli toodetest
Eesti Energia alustab TalTechiga koostööd selle nimel, et leida võimalused väävli sisalduse vähendamiseks õlitoodetes uurides pürolüüsi protsessi parameetrite ning võimalike lisandite mõju väävli sisaldusele pürolüüsiõli fraktsioonides, ning töötada välja rakenduskava valitud tehnoloogia tööstuslikuks rakendamiseks Enefit280 tehnoloogial.
Projekti eesmärgid:
- Raport põlevkiviõli väävliühendite koostise määramise ja klassifitseerimise tulemustest ning võimalikest reaktsiooniteedest väävli eraldamiseks põlevkiviõli fraktsioonides esinevatest väävliühenditest.
- Lähtuvalt analüüsi tulemustest tehakse ettepanek pürolüüsi parameetrite ja sobilike lisandite kasutamise edasiseks analüüsiks.
- Valmib rakenduskava sobivaima tehnoloogia tööstuslikuks rakendamiseks Eesti Energia põlevkiviõli tööstuses. Projekti tulemusena saame sisendi edasiseks õlitootmise protsessi arenduseks. See panustab Eesti Energia toodete konkurentsivõimesse, mis omakorda loob head eeldused põlevkiviõli jätkuvale tootmisele.
Projekti toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist 211 500 euroga.
Põlevkiviõli tootmise CO2 jalajälje vähendamise rakendusuuring
Rakendusuuringu eesmärk on koostöös teadusasutusega leida Enefit280 tehnoloogiale sobivaim CCS/CCU tehnoloogia ning töötada välja rakenduskava valitud tehnoloogia tööstuslikuks rakendamiseks omahinnaga alla 50 eur/t. Põhiline riskikoht, mida lahendatakse on CO2 kvoodi hinnarisk, mis mõjutab oluliselt põlevkiviõli tootmise tasuvust tulevikus.
Projekti eesmärgid:
- Põlevkiviõli tööstuse elutsükli CO2 analüüs
- Hinnang maailmas uuritud ja rakendatud CCS/CCU tehnoloogiate sobivusele
- Valmib edasise uuringu- ja testplaan sobivamate tehnoloogiate sobivuse tõestamiseks ja testseadmete hankimiseks
- Valmib rakenduskava tehnoloogia tööstuslikuks rakendamiseks
Projekti toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist 200 000 euroga.
Taaskasutamatutest plastmassidest vedelkütuste tootmise uuring
Eesti Energia alustab TalTechiga koostööd selle nimel, et töödelda taaskasutamatud jäätmeplastid ettevõtte õlitehastes koos põlevkiviga vedelkütusteks ning seeläbi panustada keskkonnaprobleemide lahendamisse.
Plastide kasutamine õlitootmisel Enefit õlitehastes koos põlevkiviga võimaldaks aastas keskkonnasõbralikult uueks väärtuslikuks tooteks töödelda vähemalt 80 000 tonni jäätmeplasti, vähendada tootmise CO2 emissioone ja tõsta vedelkütuste kvaliteeti. Jäätmeplasti töötlemine õlitehase pürolüüsi protsessis on efektiivsem kui põlevkivi kasutamine, mistõttu tekib märgatavavalt vähem tahkeid jääke kui ka väheneb teiste heitmete hulk.
Projekti põhieesmärkideks on:
- teadusuuringu eesmärgiks on saada teaduslikult põhjendatud hinnang jäätmeplastiku kui tooraine kasutamise mõjudele vedelkütuste tootmise protsessis, toote omadustele ja kvaliteedi parameetritele Enefit280 tootmisprotsessi tingimustes;
- teadusuuringu tulemusi kasutatakse selleks, et parandada vedelkütuste kvaliteedinäitajaid (eriti vähendada väävlisisaldust) ning protsessi efektiivsust, mistõttu on tooted paremini turustatavad;
- Projekti eesmärgiks on ka õlitööstuse jätkusuutlikkuse tagamine, mis tagab Ida-Virumaal tööhõive.
Projekti toetatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetust 94 500 eurot.
Markšeideritööde kaugseiremeetodite abil efektiivistamise võimaluste uuring
Eesti Energia on kaasajastanud kaevandamistehnoloogiaid ja teinud mitmeid uuendusi, et töö oleks efektiivsem ja keskkonnasäästlikum. See on aga oluliselt suurendanud markšeideritööde mahtu ja keerukust.
Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga oleme läbi viimas rakendusuuringut, mille käigus arendame välja pool- ja täisautomaatseid kaugseirelahendusi kasutavat mõõdistus- ja analüüsimeetodit, mis muudaks markšeideritööd ohutumaks. Lisaks suurendaksid kaasaegsed mõõdistustehnoloogiad tootlikkust ja vähendaks kadusid.
Projekti põhieesmärkideks on:
- välja töötada Eesti põlevkivikaevanduste uuenenud tehnoloogiatesse sobivaim, töökindlaim ja efektiivseim markšeideritöö instrumentide ja seadmete kogum;
- koostada töökindlaim ja efektiivseim mõõdistamismetoodika kae-vandatud maavara mahtude mõõdistamiseks;
- pakkuda välja vajalikud tarkvara arendused uue mõõdistusmetoodika andmete töötlemiseks ja mahtude arvutamiseks.
Projekt on saanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetust 42 764 eurot.
Laavakompleksist tuleva mäemassi rikastamise võimaluste uuring
Üha rangemate keskkonnanormide ja pidevalt kasvavate keskkonnatasude vaates otsib Eesti Energia lahendusi, kuidas vähendada keskkonnamõjusid ning parandada põlevkivi väärindamise protsesse.
TTÜ Geoloogia Instituudi mäeosakonnaga koostöös tehtud uuring aitab Eesti Energial targemini valida rikastamistehnoloogiaid ning hinnata nende tasuvust. Projekt panustab põlevkivi efektiivsemasse kasutamisse ja ning aitab vähendada eriheitmete ja jäätmete (aheraine, tuhk, COx, NOx, SOx) tekkimist.
Projekti põhieesmärkideks on:
- Luua arvutusmudel, mis võimaldab prognoosida rikastamismeetodi kvaliteeti ja saagist;
- Välja töötada põlevkivi rikastamise skeem, mis valitud kaevandamisväljal sobib kombainkaevandamise kaevise rikastamiseks vastavalt tarbija kvaliteedinõuetele (kütvus, tükisuurus, niiskus);
- Valida optimaalne rikastamise skeem (seadmete valik), vastavalt toodangu kvaliteedinõuetele ja kaevise omadustele.
Projekt on saanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetust 62 100 eurot.
Põlevkivi väävlisisalduse ja põlevkiviõli omaduste vaheliste seoste uuring
Eesti Energia toodab aastas ligi 400 000 tonni põlevkiviõli, mida tarbivad soojatootjad, energeetikaettevõtted, laevakütuste tootjad ning müüjad, tee-ehitajad, põllumajandustootjad ja muud ettevõtted. Sisuliselt on põlevkiviõli sünteetiline nafta, mille kättesaamiseks tuleb põlevkivi õhu juurdepääsuta kuumutada. Seda protsessi tuntakse pürolüüsi nime all.
Meie põlevkiviõlile on iseloomulik vähene väävlisisaldus. Väävlisisalduse lisaalandamine võimaldab põlevkiviõli konkurentsivõimet veelgi tõsta. Kuna väävel satub õlisse põlevkivist, oleme asunud koostöös Tartu ülikooliga uurima, milline on seos põlevkivis sisalduva väävli hulga ja esinemisvormide ning põlevkivist toodetud õli kvaliteedi vahel. Uurides põlevkivis leiduva väävli käitumist pürolüüsiprotsessis, loodame jõuda lahendusteni, mis võimaldavad edaspidi põlevkivi kaevandamist ja kasutamist sihipärasemalt planeerida.
Projekti põhieesmärkideks on:
- selgitada, kas erineva väävlisisaldusega põlevkivi mõjutab põlevkiviõli omadusi;
- hinnata, kas selektiivse kaevandamisega on võimalik põlevkiviõli rafineerimata selles sisalduvaid soovimatuid lisandeid vähendada;
- välja pakkuda võimalused põlevkivi kaevandamise ja kasutamise sihipärasemaks planeerimiseks.
Projekt on saanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist toetust 56 954 eurot.
