Eesti Energia kontserni 2025. aasta I kvartali auditeerimata tulemused

Vaatamata keerulisele taustsüsteemile, mida iseloomustasid kõikuvad elektrihinnad ja desünkroniseerimine Venemaa elektrivõrgust 2025. aasta veebruaris, ulatus Eesti Energia kontserni 2025. aasta I kvartali müügitulu 530 miljoni euroni, kasvades aastaga 6%. Kontserni raporteeritud EBITDA vähenes 4% ning oli 122 miljonit eurot. Perioodi puhaskasum oli 78 miljonit eurot (-1%). Üldiselt olid kontserni finantstulemused stabiilsed, vaatamata Balti elektrivõrgu muudatustele ja üleilmsele makromajanduslikule ebakindlusele.

Kõige suurema panuse EBITDA-sse andis taastuvenergia ja elektrimüügi segment, millele järgnesid jaotus- ja põlevkiviõli segmendid. Üldist finantstulemust mõjutasid kõrgemad turuhinnad nii elektri- kui sagedusturul, tugev müügimaht põlevkiviõli segmendis ning mittetaastuvate tootmisüksuste jätkuv töökindlus, mis teenivad Eesti ühiskonda peamiselt strateegilise reservvõimsusena.

Taastuvenergia ja elektrimüügi segmendi müügitulu oli 217 miljonit eurot. Taastuvelektri tootmine ulatus 0,7 TWh-ni (+7%), mida toetasid eelkõige uued valminud tuulepargid. Jaemüük vähenes 2,6 TWh-ni (-6%), peamiselt madalama tarbimise tõttu Eestis ja Poolas. Märkimisväärne on, et üle poole kontserni elektritootmisest pärines taastuvatest allikatest – see on oluline suund Eesti Energia roheteekonnal.

Segmendi EBITDA langes 58%, ulatudes 21 miljoni euroni. Seda mõjutas negatiivselt marginaali mõju (–21,8 miljonit eurot), peamiselt elektri ostukulude suurenemise tõttu ja madalamate müügimahtude mõju, mida mõjutasid valdavalt soojemad ilmastikutingimused. Positiivse mõjuna kajastus realiseeritud tuletistehingute kasum summas 16,5 miljonit eurot, mis peegeldab edukat riskide maandamist. Korrigeeritud EBITDA oli 36 miljonit eurot ehk 38% väiksem kui aasta varem.

Elektritootmine mittetaastuvatest allikatest kasvas 0,6 TWh-ni (+10%), kompenseerides oodatust väiksemat taastuvenergia tootmist. Lisaks mõjutas ka EstLink2 ühenduskaabli väljalangemine, mis sai tõsiselt kahjustada 2024. aasta detsembris. Rike on katkestanud ligi 650 MW ulatuses Eesti ja Soome vahelist energiakaubandust, mistõttu on olnud tarvilik puudujääk kompenseerida kohalike tootmisüksuste abil. Seetõttu kasvas mittetaastuvate allikate müügitulu 100 miljoni euroni (+22%).

Segmendi EBITDA kasvas 83%, 31 miljoni euroni, millele aitasid kaasa paremad marginaalid tänu kõrgematele müügihindadele ja madalamatele CO₂ kuludele. Pikemas vaates nähakse taastuvenergia tootmisvõimsuste laienemist kogu piirkonnas, mis langetab keskmist elektri turuhinda ning vähendab põlevkivielektri konkurentsivõimet. Vaatamata sellele täidavad fossiilkütusel põhinevad elektrijaamad jätkuvalt olulist strateegilise reservi rolli nii elektri- kui sagedusturul.

Jaotussegmendi müügitulu kasvas aastases võrdluses 2%, ulatudes 88,0 miljoni euroni, mida toetasid kõrgemad tariifid. Võrgukaod vähenesid, planeerimata katkestuste kestus kasvas, samas kui planeeritud katkestusi oli veidi vähem.

EBITDA kasvas aastaga 12%, ulatudes 37 miljoni euroni. Positiivne mõju tulenes kõrgematest marginaalidest (+3 miljonit eurot), kuid seda tasakaalustas väiksem müügimaht (–3 miljonit eurot). Täiendav positiivne mõju tuli püsikulude vähenemisest (+3 miljonit eurot).

Põlevkiviõli müügitulu kasvas 54 miljoni euroni (+18%), mida toetasid 15% kasvanud müügimahud, vaatamata tootmise 5% langusele. Keskmine müügihind ilma tuletisinstrumentideta langes 4%, kuid koos tuletistehingutega kasvas hind 2%, tõendades uuendatud riskimaandusstrateegia tõhusust. Uue strateegia alusel kasutatakse varasemate swap lepingute asemel rohkem optsioone – see pakub kaitset hinnalanguste eest, säilitades samas võimaluse hinnatõusust kasu saada olukorras, kus turg kaupleb enamasti backwardation’is.

Segmendi EBITDA kasvas 6% võrra, ulatudes 19 miljoni euroni. Kuigi marginaalid langesid kõrgemate muutuvkulude tõttu, kompenseerisid seda suuremad mahud ja tuletistehingute positiivne mõju 2,9 miljoni euro ulatuses.

Muude toodete ja teenuste müügitulu kasvas 4 miljoni euro võrra (+6%). Sagedusteenused, mille tähtsus kasvas pärast desünkroniseerimist Venemaa võrgust, andsid aastases võrdluses täiendavat EBITDA-t 6,9 miljonit eurot. Segmendi EBITDA kasvas 4 miljoni euro võrra.

Kontserni kapitaliinvesteeringud olid 2025. aasta I kvartalis kokku 97 miljonit eurot (–42%), mis vastab strateegiale vähendada uute investeeringute tegemise tempot ning suurendada tootlikkust ja tõhusust olemasolevatest varadega. Tõhususe tõstmiseks tegi kontsern märtsis 2025 vabatahtliku ülevõtmispakkumise Enefit Greeni 100% aktsiate omandamiseks, et maksimeerida efektiivsust erinevate kontserni varade ja äriüksuste vahel. Selle teate avaldamise seisuga on ülevõtmisprotsess veel käimas, lõpptähtajaga 12. mai 2025.

I kvartali investeeringud keskendusid jaotusvõrgu arendamisele (28,9 miljonit eurot) ja taastuvenergia projektidele (39,2 miljonit eurot), sealhulgas Kelme ja Sopi-Tootsi tuuleparkide arenduse lõppfaasile. Uue Enefit-280 põlevkiviõlitehase investeeringud – mille valmimine on planeeritud 2025. aastaks – ulatusid 13,0 miljoni euroni.

31. märtsi 2025 seisuga oli Eesti Energial 477 miljonit eurot likviidseid varasid ning ligipääs 942 miljoni euro ulatuses kogulikviidsusele (sh 465 miljonit eurot kasutamata laenu- ja krediidilimiite). Netovõlg ulatus 1 153 miljoni euroni, mis on 317 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Netovõlg-EBITDA suhe paranes tasemele 2,9x.

Kui Enefit Greeni vabatahtlik ülevõtmine peaks lõppema edukalt, prognoosime 2025. aasta esimese poolaasta jooksul lühiajalist netovõla ja EBITDA suhte tõusu kuni 4,0x tasemeni, mis ületab Eesti Energia pikaajalise finantspoliitika eesmärgi (3,5x). Ajutise suurenemise leevendamiseks ja eesmärgi taastamise suunas liikumiseks:

Pärast Enefit Greeni vabatahtliku ülevõtmispakkumise väljakuulutamist on kaks reitinguagentuuri väljastanud oma arvamuse. Toimus üks reitingulangus ja kaks väljavaate korrigeerimist - põhjusena kõrge netovõlg võrreldes oodatava kasumiga. Hetkel aktiivsed reitingud on järgnevad:

Uuendatud reitingute avaldamise järgselt ei ole me täheldanud ega prognoosi olulist mõju kontserni finantsolukorrale või tulemustele. Jätkame jõupingutusi, et tulevikus omada vähemalt kahte investeerimisjärgu krediidireitingut.

Väljavaade

2025. aastal ootab juhtkond mõõdukat müügitulu ja EBITDA kasvu, mida toetavad nii töötavad taastuvenergial kui põlevkivil toimivad jaamad, samuti osalemine sagedusturul meie olemasolevate varadega – sealhulgas tuulepargid, põlevkivil töötavad jaamad ja akupark. Kapitalikulutused vähenevad võrreldes 2024. aastaga, kuna suuremad projektid jõuavad lõpule. Fookus jääb Enefit-280-2 tehase ja lõpetamata taastuvenergia parkide valmimisele ning elektrijaotusvõrgu uuendamisele.

Eesti Energia avaldab oma 2025. aasta I kvartali auditeerimata tulemused 8. mail 2025. Kvartali vahearuanne ja investorite esitlus on saadaval Eesti Energia kodulehel.

Investorikõne majandustulemuste aruteluks toimub 8. mail 2025 kell 11:00 Londoni aja järgi, 12:00 Frankfurdi aja järgi ja 13:00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda. Pärast registreerumist saadetakse vajalikud andmed.