Eesti Energia kontserni auditeerimata 2026. aasta II kvartali tulemused

2026. aasta II kvartal järgis tavapärast hooajalist mustrit, kus teine ja kolmas kvartal on kontserni jaoks struktuurselt nõrgemad kui esimene ja neljas kvartal. Balti elektrituru hinnakujundust mõjutasid kvartali jooksul ilmastikutingimused, akusalvestus ning piiriüleste ülekandevõimsuste piirangud. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna keskmine hind langes 59,7 euroni MWh kohta, mis on aastavõrdluses 2% vähem ja madalaim kvartali keskmine hind Eestis viimase viie aasta jooksul, samas kui Lätis (+23%) ja Leedus (+26%) liikusid hinnad vastupidises suunas. Madala ja nullilähedase hinnaga tundide arv kasvas märkimisväärselt – ligikaudu 29% tundidest kujunes Eestis hinnaks 20 eurot MWh kohta või vähem.

Vedelkütuste turul olid liikumised vastupidised. Toornafta ja naftatoodete tarnete jätkuv häiritus Hormuzi väinas hoidis riskipreemiad kõrgel ning suurendas hinnavolatiilsust kogu kvartali vältel.

Eesti Energia kontserni müügitulu 2026. aasta II kvartalis oli 374 miljonit eurot, vähenedes aastaga 2%. Kontserni EBITDA vähenes 28%, 56 miljoni euroni. Kvartali puhaskahjum oli 9 miljonit eurot, võrreldes 27 miljoni euro suuruse puhaskasumiga 2025. aasta II kvartalis, peegeldades madalamat EBITDA-t koos 5 miljoni euro võrra suurema kulumiga. Kõrgem kulum seostub viimase 12 kuu jooksul valminud varade ja nende kasutuselevõtuga. 2026. aasta esimeses poolaastas kasvas müügitulu 4%, 940 miljoni euroni, EBITDA vähenes 8%, 175 miljoni euroni, ning puhaskasum oli 41 miljonit eurot.

Kontserni viiest segmendist neli suurendasid aastavõrdluses müügitulu ja kolm EBITDA-t. Valdav enamus kontserni EBITDA langusest tuleneb muude toodete ja teenuste segmendist, kus 2025. aasta II kvartali võrdlusbaas sisaldas erakordselt head sagedusteenuste finantstulemust. Taastuvenergia ja elektrimüügi, taastumatu elektri tootmise ning jaotusvõrgu segmendi tulemused paranesid kõik, mida toetasid vastavalt integreeritud elektriportfell, jaanuari alguses rakendunud strateegilise reservvõimsuse tasu ning kõrgemad marginaalid jaotusvõrgu segmendis.

„Esimese poolaasta tulemused kinnitavad meie integreeritud ärimudeli tugevust – kõik kontserni peamised ärisuunad kasvatasid müügitulu. Eriti selgelt tuli teises kvartalis esile integreeritud elektriäri eelis: taastuvenergia ja elektrimüügi äri kasumlikkus kasvas tugevalt tänu paranenud marginaalidele, tõhusamale riskijuhtimisele ja madalamatele püsikuludele. Teise ja kolmanda kvartali tulemus on meie äris olnud traditsiooniliselt hooajaliselt nõrgem, kuna soojem ilm vähendab elektritarbimist ja suvised elektrihinnad on madalamad. Sellele lisandus tänavu ühekordne mõju – mullune erakordselt kõrge süsteemiteenuste võrdlusbaas normaliseerus, kuna turg on aastaga stabiliseerunud. Ka investorite suur huvi mais emiteeritud rohevõlakirja vastu, mis märgiti ligi 6,3-kordselt üle, kinnitab usaldust Eesti Energia pikaajalise strateegia vastu.“

Taastuvenergia ja elektrimüügi segmendi müügitulu oli 2026. aasta II kvartalis 178 miljonit eurot, kasvades aastaga 5%, hoolimata madalamatest tootmismahtudest. Taastuvelektri toodang oli 472 GWh, mis on aastavõrdluses 14% vähem. Languse peamised põhjused olid kvartali jooksul valitsenud tagasihoidlikumad tuuleolud koos tuuleparkide allakoormamisega. Jaeelektri müügimaht oli 2,1 TWh, aastavõrdluses 3% vähem, jagunedes turgude vahel järgmiselt: Eesti 689 GWh (+17 GWh), Läti 344 GWh (–41 GWh), Leedu 629 GWh (+25 GWh) ja Poola 404 GWh (–65 GWh).

Segmendi EBITDA kasvas 90%, 24 miljoni euroni, paranedes aastavõrdluses 11 miljoni euro võrra. Marginaali kogumõju oli positiivne 1,3 miljonit eurot, kuna nii keskmised müügihinnad kui ka keskmised muutuvkulud muutusid aastavõrdluses väga vähe ning keskmised marginaalid püsisid stabiilsed. Müügimahtude kerge vähenemine alandas EBITDA-t 0,5 miljoni euro võrra, samas kui püsikulud vähenesid 1,5 miljoni euro võrra. Suurima mõju andis tuletisinstrumentide kasum, mis panustas positiivselt 7,6 miljonit eurot ning peegeldab peamiselt börsiväliselt ja börsil sõlmitud elektri ostuga seonduvaid riskimaandustehinguid. Muud muutused lisasid 1,5 miljonit eurot, olles seotud peamiselt tuletisinstrumentide ja taastuvenergia elektri ostulepingute (PPA) väärtuse muutusega.

Segmendi tulemus peegeldab esimest selgelt positiivset panust integreeritud elektriportfellilt, mis ühendab taastuvenergia tootmise, jaekliendiportfelli ja energiakauplemise ühte üksusesse.

Taastumatu elektri tootmise müügitulu kasvas 2026. aasta II kvartalis 8%, 31,5 miljoni euroni, mida vedas peamiselt strateegilise reservvõimsuse tasu, mis andis kvartali jooksul 14,9 miljonit eurot. Taastumatutest allikatest toodetud elektri maht oli 165 GWh, aastavõrdluses 49% vähem, kuna suur taastuvenergia toodang, eelkätt rohke ja võrdlemisi odav päikeseelekter, vähendas vajadust põlevkivil põhineva tootmise järele. Sellest tulenevalt oli kontserni põlevkivipõhistel varadel kvartali jooksul väga piiratud võimekus pääseda turule.

Segmendi EBITDA paranes 9 miljoni euro võrra, –3,8 miljoni euroni (II kvartal 2025: –12,7 miljonit eurot). Reservvõimsuse tasu mehhanismist saadud tulu andis positiivse 14,9 miljonit eurot. Muutuvkasum vähenes 3,3 miljoni euro võrra, kuna müügimahud vähenesid aastavõrdluses poole võrra ning keskmised marginaalid jäid enne tuletisinstrumente ja reservvõimsuse tasu negatiivseks. Püsikulud kasvasid 1,1 miljoni euro võrra ning tuletisinstrumentide kasumi mõju oli aastavõrdluses negatiivne 1,7 miljonit eurot, peegeldades 1,7 miljoni euro suurust kasumit 2025. aasta II kvartalis ja selle puudumist 2026. aasta II kvartalis.

Koos esimese kvartaliga on reservvõimsuse mehhanism andnud 2026. aasta esimeses poolaastas 29 miljonit eurot, mis on kooskõlas varem prognoositud ligikaudu 60 miljoni euroga aastas. Eesti sõltub varustuskindluse tagamisel jätkuvalt põlevkivielektrijaamadest ega saa tugineda üksnes piiriülestele ülekandevõimsustele. Kuigi vanemate põlevkivil põhinevate jaamade töökorras hoidmine on kulukas, on see hädavajalik. Ning antud mehhanism tagab selle teenuse eest õiglase hüvitise.

Jaotusvõrgu müügitulu kasvas 2026. aasta II kvartalis 5%, 77,5 miljoni euroni, mida toetasid nii suurem müügimaht kui ka kõrgem keskmine müügihind. Jaotatud elektri maht oli 1,49 TWh, kasvades aastavõrdluses ligikaudu 1%, ning keskmine jaotuse müügihind tõusis 51,9 euroni MWh kohta (II kvartal 2025: 50,0 eurot MWh kohta).

Segmendi EBITDA kasvas 21%, 34 miljoni euroni, paranedes aastavõrdluses 6 miljoni euro võrra. Marginaali kogumõju oli positiivne 3,4 miljonit eurot, peegeldades peamiselt keskmise müügihinna tõusu. Suurem jaotusmaht lisas 0,7 miljonit eurot ning püsikulude vähenemine parandas EBITDA-t 1,8 miljoni euro võrra, kuna sisseostetud hoolduskulud vähenesid. Tegemist on teadliku efektiivsuse kasvuga, kus üha suurema osa hooldustöödest teevad kontserni oma töötajad ning väljast sisseostetavate tööde maht väheneb.

Jaotusvõrgu segment on jätkuvalt kõige stabiilsem ja prognoositavam kontserni osa, ning mainitud trendide ja kasumlikkuse jätku on oodata edaspidigi.

Põlevkiviõli müügitulu kasvas 2026. aasta II kvartalis 10%, 47 miljoni euroni, mida valdavalt vedasid suuremad mahud. Põlevkiviõli müügimaht kasvas aastavõrdluses 17% ning tootmine oli 120,4 tuh tonni, kasvades aastavõrdluses 18 tuh tonni ehk 18% võrra. Toodang suurenes kõigis tehastes.

Realiseerunud keskmine müügihind ja selle aluseks olev turuhind liikusid kvartali jooksul vastassuundades. Keskmine põlevkiviõli müügihind koos realiseerunud riskimaandustehingute mõjuga vähenes 6%, 379,8 euroni tonni kohta (II kvartal 2025: 405,5 eurot tonni kohta). Ilma tuletisinstrumentide mõjuta keskmine müügihind kasvas 23%, 441,9 euroni tonni kohta (+82,5 eurot tonni kohta), mis peegeldab turukeskkonda, kuhu kontsern tegelikult müüb. Nende kahe vahe tuleneb valdavalt realiseerunud riskimaandustehingutest, mille mõju oli kvartalis –62,1 eurot tonni kohta ehk absoluutarvudes –7,7 miljonit eurot. See hõlmab varasemates kvartalites ehk ammu enne Lähis-Ida pingete eskaleerumist sõlmitud optsioonitehingute (zero-cost collar) arveldumist, mille eesmärk toona oli kaitsta kontserni tollal valitsenud madalate nafta turuhindade eest.

Segmendi EBITDA vähenes 40%, 10,1 miljoni euroni. Suuremad müügimahud lisasid 4,6 miljonit eurot. Seda kasvu taandas negatiivne marginaali mõju 3,3 miljonit eurot, kuna kõrgemate turuhindade positiivse mõju kaalus üles eelmainitud realiseerunud tuletisinstrumentide tulemus. Muud muutused vähendasid EBITDA-t 5,4 miljoni euro võrra, olles seotud realiseerimata tuletisinstrumentide väärtuse muutusega, kuna 2025. aasta II kvartalis oli kajastatud 5,4 miljoni euro suurune kasum ja sel aastal säärane finantsmõju puudus. Püsikulud kasvasid 2,8 miljoni euro võrra, kajastades Narva karjääri sulgemisega seotud ühekordseid kulusid, mis pikemas perspektiivis vähendavad kontserni kulubaasi.

Ligikaudu 45% järgmise 12-kuu planeeritud õlitoodangu hinnariskist on maandatud, peaaegu täismahus pärast Lähis-Ida pingete eskaleerumist kujunenud kõrgemalt hinnatasemelt. Alates 2026. aasta III kvartalist on madalamatel hindadel sõlmitud riskimaandustehingute mõju väiksem ning kõrgemate turuhindade efekt kajastub EBITDA-s aina otsesemalt. Uus Enefit 280-2 õlitehas andis kvartali jooksul ligikaudu viis tuhat tonni toodangut. Ehitus on lõppenud ning tehas on viimaste katsetuste ja käivitamise faasis. Täisvõimsuse saavutamist ootame 2026. aasta III kvartali jooksul.

Müügitulu muude toodete ja teenuste segmendist vähenes 2026. aasta II kvartalis 24,9 miljoni euro võrra, ulatudes 39 miljoni euroni. Segment hõlmab gaasi, soojuse, sagedusteenuste, materjalide, tööstusseadmete ja muude toodete müüki. Selles segmendis kajastuvad ka ühekordsete tehingute mõjud, teadus- ja arendustegevuse kulud ning osa kontserni üldkuludest.

Segmendi EBITDA vähenes 40,5 miljoni euro võrra, –9 miljoni euroni. Suurima osa muutusest andsid sagedusteenused, mille müügitulu vähenes aastavõrdluses 25,8 miljoni euro ja EBITDA 29,9 miljoni euro võrra, kuna 2025. aasta esimeses pooles tõi see ärisuund erakordse positiivse tulemuse.

Ligi aasta eest, erakordselt kõrge tootluse perioodil andsime ka teada, et sagedusteenuste kasumlikkus normaliseerub mõne kvartali jooksul, ning nüüdne käesolev kvartal seda normaliseerumist peegeldabki. Sagedusteenused, mis on hädavajalikud 50 Hz võrgusageduse stabiilsuse tagamiseks, on jätkuvalt kasumlik ning lahutamatu osa nii elektrisüsteemist kui ka kontserni tuludest, ent finantsiliselt mõõdukamal tasemel kui 2025. aastal nähtu.

Kontserni investeeringud olid 2026. aasta II kvartalis kokku 66 miljonit eurot, mis on aastavõrdluses 45% vähem ning vastab kontserni plaanidele ja varem antud lubadustele. 2026. aasta esimese poolaasta investeeringud olid 117 miljonit eurot, aastavõrdluses 46% vähem.

Investeeringud taastuvenergia ja elektrimüügi segmenti olid 10,7 miljonit eurot, sealhulgas 5,7 miljonit eurot akusalvestussüsteemi, 0,8 miljonit eurot Kelmė tuuleparki ja 0,6 miljonit eurot Strzałkowo päikeseparki. Akusalvestusse tehtud investeering on seotud kontserni Leedu projektiga, millele on juba saadud 2,4 miljonit eurot toetust. Investeeringud taastumatu elektri tootmisse olid 6,1 miljonit eurot, millest ligikaudu 4 miljonit eurot oli seotud uue vesinikuvalmidusega gaasijaamaga. Jaotusvõrgu investeeringud olid 38,5 miljonit eurot, mis olid suunatud võrgu hooldusele ja uute liitumiste loomisele. Põlevkiviõli segmendi investeeringud olid 6,5 miljonit eurot, sealhulgas 5,6 miljonit eurot uue Enefit 280-2 õlitehasega seonduvalt.

Viimaste aastate mahukas investeerimistsükkel on kontserni jaoks tänaseks läbi. Strateegiline fookus on juba rajatud varadest suurema tootluse saavutamisel.

30. juuni 2026 seisuga oli Eesti Energial 861 miljonit eurot vaba likviidsust, mis koosnes 441 miljonist eurost likviidsetest varadest ja 420 miljonist eurost kasutamata laenudest. Viimastest omakorda 320 miljonit eurot moodustasid likviidsuslaenud ja 100 miljonit eurot pikaajalised laenud.

Koguvõlg ilma kogunenud intressideta oli 2026. aasta II kvartali lõpus 1 666 miljonit eurot ning netovõlg 1 224 miljonit eurot, kasvades aastavõrdluses 112 miljoni euro võrra.

2026. aasta II kvartali peamised finantssündmused olid seotud võlakirja emissiooniga. 2026. aasta mais hinnastas Eesti Energia 300 miljoni euro suuruse viieaastase rohelise seenior-võlakirja, mis on noteeritud Luksemburgi börsil. Emissioon märgiti üle ligi 6,3 korda ning see hinnastati 170 baaspunkti võrra üle mid-swap’i. Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank osalesid ankurinvestoritena kumbki 20 miljoni euroga.

Kontserni netovõla ja EBITDA suhe oli 2026. aasta II kvartali lõpus 4,07x, võrreldes 3,98x-ga 2026. aasta I kvartali lõpus. Kasvu põhjustas peamiselt EBITDA komponent, kuna viimase kaheteistkümne kuu EBITDA on vähenenud, peegeldades eriti nõrka 2025. aasta III kvartalit ja sagedusteenuste normaliseerumist. Eesti Energia eesmärk ja pühendumus viia see suhtarv tagasi 3,5x tasemele on muutumatu ning seda toetavad juba 45% võrra vähenenud investeeringud, ligikaudu 60 miljoni euro suurune aastane reservvõimsuse tasu, uue õlitehase jõudmine täisvõimsuseni 2026. aasta III kvartali jooksul ning jätkuv efektiivsuse otsimine. Kontserni finantseerimispoliitika eesmärk on jätkuvalt hoida investeerimisjärgu krediidireitingut.

Fitch: BBB–, väljavaade: stabiilne

Moody's: Baa3, väljavaade: stabiilne

Eesti Energia kinnitab oma 2026. aasta nägemust finantstulemuste osas. Müügitulu ja EBITDA oodatavalt suurenevad võrreldes 2025. aasta tasemega, samas kui investeeringud vähenevad plaanide kohaselt ligikaudu 50% võrreldes 2025. aastaga.

Oodatava paranemise peamised tegurid on: a) uute Leedu tuuleparkide täiemahuline panus kogu 2026. aasta jooksul; b) strateegilise reservvõimsuse tasu ligikaudu 60 miljonit eurot aastas; c) mõnevõrra kõrgemad kütusehinnad Lähis-Ida arengute tõttu, mis kajastuvad EBITDA-s oluliselt otsesemalt alates 2026. aasta III kvartalist; d) uue Enefit 280-2 põlevkiviõli tehase tootmismahtude kasv; ning e) täiendav efektiivsus jaekliendiportfelli, taastuvenergia varade ja energiakauplemise integreerimisel ühte üksusesse, mis võimaldab kontsernil toota ja müüa rohkem madalama kuluga.

Investeeringute osas keskendub kontsern jätkuvalt käimasolevate suurprojektide lõpetamisele ja hädavajalikele jaotusvõrgu uuendustele, mitte uute oportunistlike investeeringute algatamisele. Kontserni strateegiline rõhuasetus on jätkuvalt olemasolevast varabaasist maksimaalse tootluse saavutamisel.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Eesti Energia avaldab oma auditeerimata 2026. aasta II kvartali tulemused 31. juulil 2026. 2026. aasta II kvartali vahearuanne ja investorpresentatsioon on kättesaadavad Eesti Energia veebisaidil. Investorkõne 2026. aasta II kvartali finantstulemuste arutamiseks toimub 31. juulil 2026 kell 11:00 Londoni aja järgi, 12:00 Frankfurdi aja järgi ja 13:00 Tallinna aja järgi. Palun liituge konverentskõnega järgmise lingi kaudu.

Lisainfo:

Danel Freiberg

Treasury ja finantsriskijuhtimise osakonna juht

Eesti Energia AS

Tel: +372 5594 3838

E-post: [email protected]