Eesti Energia kontserni auditeerimata 2026. aasta I kvartali tulemused

2026. aasta I kvartalis tõusid Balti elektrituru hinnad märkimisväärselt võrreldes 2025. aasta II–IV kvartali madalate hindadega. Jaanuaris ja veebruaris valitsenud külm ilm Põhjamaades ja Baltikumis suurendas elektritarbimist, mis koos tagasihoidlike tuuleolukordadega tõstis piirkondlikke hindu oluliselt. Lisaks lõi strateegilise reservvõimsuse tasumehhanismi rakendumine 1. jaanuaril 2026 Eesti Energiale täiendava tuluallika. Põlevkiviõli segmendis valitses kvartali jooksul muutlik hinnakeskkond, kuna keskmised põlevkiviõli hinnad langesid. Hinnalangust tingis madal hinnatase globaalsel vedelkütuste turul jaanuaris-veebruaris, mida osaliselt kompenseeris märtsis toimunud järsk hinnakasv Hormuzi väina sündmustest tulenevalt.

Eesti Energia kontserni müügitulu 2026. aasta I kvartalis oli 566 miljonit eurot, kasvades aastaga 8%. Kontserni EBITDA kasvas 5%, 119 miljoni euroni. Perioodi puhaskasum oli 49 miljonit eurot, mis on aastavõrdluses 30% vähem, peamiselt ühekordselt kõrgemate finantskulude tõttu.

Taastumatu elektri segment ja jaotusvõrgu segment olid EBITDA kasvu peamised tegurid, mida toetasid kõrgemad elektrihinnad, suurenenud tarbimine ning uus reservvõimsuste tasu rakendumine. Taastuvenergia ja põlevkiviõli segmendi kasumlikkus oli madalam, tulenedes tootmisjaamade plaanilisest hooldusest ja madalamatest keskmistest põlevkiviõli turuhindadest kvartali jooksul.

„Energiaturgude dünaamika on muutunud märkimisväärselt keerukamaks, kus hinnatase kujuneb samaaegselt muutuvate ilmastikutingimuste, geopoliitiliste riskide ja volatiilse heitmekvoodi hinna mõjul. See turukeskkond teeb investeerimisotsuste tegemise väga väljakutsuvaks.

Erinevate tootmisviiside kombinatsioon aitas Eesti Energia kontserni integreeritud portfellis riske tasakaalustada ja tulemusi stabiliseerida. Külmad ilmad jaanuaris ja veebruaris ning sellest tulenev suur elektrinõudlus hoidsid hinnad kõrgel, märtsis langes nõudlus ja suurenes taastuvelektri tootmine ning hinnad langesid kiiresti. Madalam hinnatase vähendas ka juhitava tootmise konkurentsivõimet. Selline hinnadünaamika ei ole erand, vaid uus normaalsus. Taastuvenergia osakaalu kasv muudab portfelli juhtimise salvestuse abil üha olulisemaks."

Taastuvenergia ja elektrimüügi segmendi müügitulu olid 2026. aasta I kvartalis 243 miljonit eurot, kasvades aastaga 12%. Tulude kasvu soosisid kõrgemad elektrihinnad kõigil Balti turgudel, hoolimata taastuvenergia tootmismahtude kergest langusest. Jaeelektri müügimaht oli 2,7 TWh, mis on aasta-aastalt stabiilne. Taastuvenergia elektri kogutootmine oli 0,7 TWh, langedes aastavõrdluses 4%, peamiselt Tolpanvaara tuulepargi müügi ning Sopi-Tootsi tuulepargi oodatust madalama toodangu tõttu. Eelneva tasakaalustamiseks töötas Kelmė I juba täisvõimsusel ning Kelmė II saavutas kvartali jooksul täieliku tootmisvõimsuse, mis oli kontserni tuulepargi portfelli oluline eesmärk.

Segmendi EBITDA vähenes 23%, 16 miljoni euroni. Marginaali mõju oli negatiivne 17 miljonit eurot, tulenedes valdavalt kõrgematest jaeportfelli elektri ostukuludest. Täpsemalt, kontserni jaeportfelli tarbimine ületas grupi enda taastuvenergia tootmist märkimisväärselt, mistõttu antud olukord tekkis. Seevastu, negatiivne marginaali mõju selles segmendis on osaliselt tasakaalustatud positiivse marginaali mõjuga taastumatu elektri segmendis, kuna külma ilma ja tagasihoidlike tuuleolukordade tõttu olid põlevkivil põhinevad varad peamised turutegijad.

Taastumatu elektri tootmise müügitulu kasvas 2026. aasta I kvartalis 32% 121 miljoni euroni. Peamised tegurid olid kõrgemad realiseerunud elektrihinnad ning strateegilise reservvõimsuse tasumehhanismi rakendumine, mis tõi kvartalis ligikaudu 14,2 miljonit eurot müügitulu ja mille aastaseks müügitulu mahuks oodatakse ligikaudu 60 miljonit eurot. Taastumatu elektritootmise segmendi tootmine oli 0,6 TWh, mis on 6% vähem, peamiselt madalama keskmise elektrihinna tõttu märtsis.

Segmendi EBITDA kasvas 72%, 39 miljoni euroni. Marginaali mõju andis positiivse 13 miljonit eurot, mis peegeldab kõrgemaid elektrihindu, eriti jaanuaris-veebruaris. Samuti tulenes positiivne mõju eelmainitud taastumatu energiatootmise ning kontserni jaeportfelli efektiivsemast omavahelisest ühildamisest ja riskimaandusest. Madalamad tootmismahud ja tuletisinstrumentide kasumid ning kõrgemad püsikulud olid osalised negatiivsed mõjurid.

Eesti energiavarustuse julgeolek sõltub endiselt põlevkivielektrijaamadest kui juhitavtest varuvõimsusest. Reservvõimsuse mehhanism tagab vajaliku hüvitise riikliku energiajulgeoleku tagamiseks.

Jaotusvõrgu müügitulu kasvasid 2026. aasta I kvartalis 12%, 99 miljoni euroni, mida soosis suurenenud tarbimine. Jaotatud elektri maht kasvas 2,1 TWh-ni (+12% aastavõrdluses), peegeldades Eesti turu kõrgenenud elektritarbimist jaanuari ja veebruari külmadel kuudel. Keskmine müügihind oli aasta-aastalt stabiilne.

Segmendi EBITDA kasvas 20%, 44 miljoni euroni, samuti peamiselt jaanuari-veebruari külma ilma ja seetõttu suurenenud elektritarbimise tõttu. On oluline rõhutada, et jaotusvõrgu segment on üks kõige stabiilsemaid ja prognoositavamaid kontserni segmente, ning me eeldame selle trendi ja rolli jätkumist.

Põlevkiviõli müügitulu vähenes 2026. aasta I kvartalis 27%, 40 miljoni euroni. Keskmine põlevkiviõli müügihind koos riskimaandustehingutega langes 352 euroni tonni kohta (I kvartal 2025: 425 eurot tonni kohta). See on aastavõrdluses 17% vähem, peegeldades madalamat keskmist põlevkiviõli turuhinda, mis valitses enne Lähis-Ida geopoliitiliste pingete eskaleerumist. Põlevkiviõli müügimahud vähenesid 12% ning tootmine oli 118 tuhat tonni, aastavõrdluses 3% vähem, peamiselt Enefit 280-1 õlitehase hoolduse tõttu.

Segmendi EBITDA vähenes 44% võrra 11 miljoni euroni. Marginaali mõju oli tagasihoidlik. Müügimahtude 12% langus vähendas EBITDA-t 4 miljoni euro võrra. Tuletisinstrumentide kasum vähenes aasta-aastalt 2 miljoni euro võrra ning muud aspektid, peamiselt realiseerimata tuletisinstrumentide ümberhindamine, andsid negatiivse 3 miljonit eurot mõju.

2026. aasta I kvartali tulemused ei kajasta täielikult globaalset kütusehindade tõusu, mis tulenes eskaleerunud geopoliitilisest olukorrast Lähis-Idas. Me ootame, et praeguste kõrgenenud kütusehindade mõju kajastub finantstulemustes järgmise kahe kuni seitsme kvartali jooksul. Lisaks andis äsja valminud Enefit 280-2 õlitehas oma esimese toodangu 2026. aasta aprillis, ning täisvõimsuseni jõudmine on planeeritud 2026. aasta III kvartaliks. Mainitud arengud toetavad põlevkiviõli segmendi tulemuslikkust eelseisvatel perioodidel.

Müügitulu muude toodete ja teenuste segmendist vähenes 2026. aasta I kvartalis 7 miljonit eurot, ulatudes 64 miljoni euroni. Segment hõlmab gaasi, soojust, sagedusteenuseid ning muid väiksemaid tooteid ja teenuseid.

Segmendi EBITDA vähenes 5,5 miljonit eurot, ulatudes 10 miljoni euroni. Gaasi ja soojuse kombineeritud EBITDA paranes 5 miljonit eurot, samas kui sagedusteenused, olles hädavajalikud 50 Hz võrgu stabiilsuse tagamiseks, vähenesid aasta-aastalt 5,5 miljonit eurot. Sagedusteenuste tulude langus peegeldab hindade normaliseerumist pärast erakordset möödunud aastat. Eesti sagedusturg avati 2025. aasta alguses, kus aasta esimeses pooles olid ebatavaliselt kõrged ja volatiilsed hinnad. Sagedusteenused on jätkuvalt usaldusväärne ja prognoositav lisatulu allikas, ent turu normaliseerumise tõttu mõnevõrra tagasihoidlikumalt ja mõõdukamatel tasemetel kui 2025. aasta I kvartalis erakorraliselt kõrgete hindade perioodil.

Kontserni investeeringud 2026. aasta I kvartalis olid kokku 51 miljonit eurot, mis on aasta-aastalt 47% vähem. Viimasel 3-4 aastal toimunud märkimisväärne investeerimistsükkel on tänaseks läbi ning kontserni strateegiline fookus on nihkunud varabaasi kasvatamisest olemasoleva vara efektiivsemalt tööle panemisele.

Investeeringud taastuvenergia ja elektrimüügi segmenti olid 13 miljonit eurot (I kvartal 2025: 39 miljonit eurot, -67%), hõlmates peamiselt Kelmė tuulepargi ja Strzałkowo päikesepargi lõppjärgu investeeringuid. Jaotusvõrgu investeeringud olid 27 miljonit eurot (I kvartal 2025: 29 miljonit eurot, -7%), mis olid suunatud võrgu hooldusele ja uute ühenduste loomisele. Põlevkiviõli investeeringud olid 7 miljonit eurot (I kvartal 2025: 18 miljonit eurot, -61%), kajastades valdavalt äsja käivitatud Enefit 280-2 õlitehase ehituse lõppjärgu investeeringuid.

31. märtsi 2026 seisuga oli Eesti Energial 170 miljonit eurot likviidseid varasid ning 520 miljonit eurot vaba likviidsust, sealhulgas 350 miljonit eurot kasutamata krediidiliine. Netovõlg oli 1 283 miljonit eurot.

2026. aasta I kvartali peamine finantssündmus oli sündikaatlaenu ennetähtaegne täielik tagasimaksmine 16. veebruaril 2026. Kontserni 400 miljoni euro suurune rohe-hübriidvõlakiri, mis emiteeriti 2024. aastal, on jätkuvalt turul kaubeldav. Esimene ennetähtaegse lunastamise võimalus avaneb 2029. aastal.

Kontserni netovõla ja EBITDA suhe oli 2026. aasta I kvartali lõpus 3,98x. Eesti Energia on täielikult pühendunud võlasuhte vähendamisele 3,5x tasemeni läbi range finantsdistsipliini hoidmise ja suurema sisemise tõhususe saavutamise. Kontserni eesmärk on jätkuvalt hoida investeerimisjärgu krediidireitingut.

Kehtivad krediidireitingud (seisuga 30. aprill 2026):

Fitch: BBB–, väljavaade: stabiilne

Moody's: Baa3, väljavaade: stabiilne (kinnitati 8. aprillil 2026)

Eesti Energia müügitulu ja EBITDA oodatavalt suureneb võrreldes 2025. aasta tasemega. Investeeringuid on planeeritud väheneda ligikaudu 50% võrreldes 2025. aastaga.

Mainitud arengute peamised tegurid on: a) uute Leedu tuuleparkide täiemahuline panus kogu 2026. aasta jooksul; b) strateegilise reservvõimsuse tulu ligikaudu 60 miljonit eurot aastas; c) mõnevõrra kõrgemad põlevkiviõli hinnad Lähis-Ida arengute tõttu; d) uue Enefit 280-2 põlevkiviõli tehase lisandumine; ning e) täiendav sisemine efektiivsus jaeportfelli, taastuvenergia varade ja energiakauplemise integreerimisel ühte üksusesse.

Investeeringute osas on eesmärk varem alustatud investeeringuprojektide edukal lõpetamisel ja oluliste võrgu-uuenduste tegemisel. Uusi suuremahulisi investeeringuid ei ole lähiajal plaanis algatada. Kontserni strateegiline rõhuasetus suunatud olemasolevast varabaasist maksimaalse äritulemuse saavutamisele.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Eesti Energia avaldas oma auditeerimata 2026. aasta I kvartali tulemused 30. aprillil 2026. 2026. aasta I kvartali vahearuanne ja investorpresentatsioon on kättesaadavad Eesti Energia veebisaidil. Investorkõne finantstulemuste arutamiseks on planeeritud 30. aprillil 2026 kell 11:00 Londoni aja järgi, 12:00 Frankfurdi aja järgi ja 13:00 Tallinna aja järgi. Palun liituge konverentskõnega järgmise lingi kaudu.

Lisainfo:

Danel Freiberg

Treasury ja finantsriskijuhtimise osakonna juht

Eesti Energia AS

Tel: +372 5594 3838

E-post: [email protected]